Tenshi Shop review

Vahendaja kasutamine on üks parimaid viise lolitariiete hankimiseks. Üheks selliseks vahendajaks on Tenshi Shop ja selle omanik Chibi Tenshi, kellest räägibki järgnev arvustus.

Olin olnud pikka aega huvitatud ühest Alice and the Pirates’i seelikust ning otsustasin selle lõpuks ära tellida. Kuigi Alice and the Pirates-i ja Baby, The Stars Shine Bright-i veebipoest saavad osta ka need, kes elavad väljaspool Jaapanit, otsustasin siiski vahendaja kasuks. Täitsin lehel oleva ankeedi 25. septembril ning sain vastuse juba paar tundi hiljem. Kuna seelik oli veebipoes läbi müüdud, kuid paaris nende Tokyo poes veel olemas, siis lasi vahendaja seeliku oma kohalikku Baby/AatP-i poodi saata. Seelik jõudis nädalaga vahendaja kätte ning arve saadeti alles pärast seda - 4. oktoobril. Pakk pandi 9. oktoobril posti, Jaapanist väljus see järgmisel päeval ja jõudis 12. oktoobril Eestisse. Saatmisviisiks valisin EMS-i, mis tagas ka paki kiire koheletoimetamise kulleriga.

Chibi Tenshi vastas kõigile minu esitatud küsimustele paari tunniga ja oli väga sõbralik. Lisaks pani ta väikese kingitusena kaasa ka omapoolse tänukirja ning Halloweeni KitKati. Kindlasti soovitan kõigil, kes soovivad Jaapanist ilma suurema peavaluta tellida lolitarõivaid, kasutada Tenshi Shop-i.

 

Pakis oli AatP kott, mis iga ostuga kaasa pannakse, seelik ning pisike üllatus

Halloweeni Kit-Kat ♥

Alatskivi lossi meet–up 20. juuli 2014

Pühapäeval käisime Alatskivil pilte tegemas ja lossi vaatamas. Kohtusime Tartus, kus peale paduvihma sadas kaela ka liigagi lahkeid ennustajatädikesi (anna 2€ ja kuuled kogu oma tulevikku, mõelda vaid!), aga selleks ajaks, kui Alatskivile jõudsime, oli päikest ehk isegi rohkem kui tarvis.

Saime kõik kokku Statoili tilkuva katuse all ja sõitsime Alatskivi poole, kus (nagu juba eespool mainitud) oli  päikest liigagi palju. Tegime lossi ees muruplatsil nii kohustuslikud grupi- kui ka üksikpildid, kusjuures keeruline on tabada hetke, mil ühtegi teist inimest taustale ei jäänud, sest külastajatepuuduse üle see koht nüüd küll kurta ei saa. 

Veetsimegi paar järgmist tundi pilte tehes (tõsisemaid ja vähem tõsisemaid, kuid eelkõige pidasime jahti Facebooki lehe uuele cover´ile), lossi uurides ja teiste külastajate küsimustele vastates. Viimane oli justkui otse „Kuidas kõige tüüpilisemalt reageerida puhvis kleiti kandvale tüdrukule“ õpikust (sest see raamat lihtsalt peab mingil kujul päriselt eksisteerima): „Mis siin toimub!?“, „Kas te võtate näidendist osa?“, „Miks te nii ilusasti riides olete?“. Üsna naljakas tegelikult – kui rohkem lolitasid omavahel kokku saab, siis hakkab küsimusi järjest kaela sadama. Üksi olles ei taheta minu käest üldjuhul midagi teada, ehkki ma kannan oma kleite igapäevaselt.

Umbes 500 pildi (liiga palju? nah…) ja pooletunnise autosõidu võrra hiljem olime tagasi Tartus, mis oli lõpuks jõudnud järeldusele, et inimesed pole potililled, mida pidevalt kasta tuleks ning sööma minnes ei pidanud läbi vihmakardina tungima. Hiljem kõndisime läbi linna botaanikaaeda ja mängisime seal lolita versiooni mängust „Mul on silt pea peal ja nüüd ma pean ära arvama, kes ma selline olen“ (üsna kindel, et see ei ole selle mängu õige nimi, aga see-eest annab sisu piisavalt hästi edasi). Ma olin BtSSB-i modell Midori ja Ni (mitte väga) salajane armastus Akira. Teda oli eriti keeruline ära arvata, sest gothic lolita on minu jaoks tuntud kui „see asi, mida teised kannavad“.

Suured tänud kõigile, kes kohal olid!

Tere tulemast

Eesti lolitade uuele koduleheküljele. Vana serveri aeg sai otsa ning me otsustasime bloggerisse kolida, et siin üheskoos lehte hallata. Tulevikus võite näha postitusi lolitarõivaste ostudest, kokkutulekutest, lolitamoega seotud artistidest jne. Loodame, et jääte leheküljega rahule.